Efektiivne tööjooniste valmistamisprotsess

Miks on mõistlik hankida joonised võimalikult varajases etapis?

Keskmise suurusega viilhall võib koosneda ligi tuhandest detailist, millest unikaalseid keskeltläbi 100. Ehitustööde kiireks, täpseks ja kuluefektiivseks valmimiseks on tark hankida need joonised võimalikult varajases etapis. Tööjooniste valmistamine on ajakulukas protsess, mistõttu on paljud projekteerimisfirmad keskendunud just disainlahenduste väljatöötamisele, kus määratakse kasutatavad materjalid ja sõlmed. Tootmisfirmadele sobilike jooniste tellimine samast kohast on aga üsna kulukas ja seetõttu levib üsna tihti arvamus, et äkki saab kuidagi sellest hoiduda.

Miks peaks tootmisfirma vältima ise jooniste tootmist?

Paljud tootmisfirmad on nõus tööks vajalikke jooniseid ise tootma - tellijad ei teadvusta aga fakti, et sellega kahaneb valmistamiseks kasutatav aeg. Ajanappus tootmisprotsessis toob kaasa väiksema tähelepanu detailidele, segasema tootmisprotsessi, vead toodetes ja kokkuvõttes pikema valmimisaja ja tõenäoliselt ka lisakulud kas tellijale või tootjale.

Disainjoonised vs tööjoonised

Kuidas jagunevad tehnilised joonised?

Tehnilised joonised jaotuvad kahte peamisesse gruppi.

Disainjoonised

Disainjoonised (eelprojekt või põhiprojekt), millel on näha kogu kommunikatsioon, arhitektuurne lahendus ja sõlmede lahendused. Tihtipeale jääb mulje nagu oleks tegu valmis lahendusega. Seesugused joonised annavad tavaliselt info hoone inter- või eksterjöörist, ruumiplaanidest, sobilikest materjalidest, laotistest, ühendustest ja sõlmedest. Lihtsustatuna kasutatakse seda eelfaasis, et osapooled saaksid kokku leppida erinevate jaotiste spetsifikatsioonides.

Tööjoonised

Tootmisettevõtted kasutavad terasdetailide ja -karkasside valmistamiseks teist tüüpi jooniseid, milleks on tööjoonised (tööprojekt). Tööjoonised annavad täpsed juhised, millistest detailidest hoone koosneb, mis pikkusega neid lõigata, millisele asukohale detail kinnitada ja kuidas seda teha. Tööjoonised annavad mõõtmed ja visuaalse info, mida saab kasutada toodete valmistamiseks või nende kokkupanekuks. Reeglina viidatakse ka valmistamiseks ettenähtud standarditele.